Svörd

Bryan Baker, noameister, alustas oma noavalmistamise äriga 1983. aastal vajadusest. Insenerifirma ootamatu sulgemise tõttu koondatud 18-aastane otsustas muuta hobi praktiliseks ettevõtmiseks.

Varased SVÖRDi noad sepistati ükshaaval ja seetõttu olid need kallid. Bryan Baker pidi oma tootmismeetodid ja hinnakujunduse ümber mõtlema, et kindlustada endale osa Uus-Meremaa sporditurul. Ta hakkas kasutama "laost eemaldamise" meetodit ja lõi peagi sporditurul niši atraktiivsete, taskukohaste ja käsitsi valmistatud matkanugadega.

Disainid paranesid, stiilid paranesid ja püsiv nõudlus suurendas SVORDi nugade usaldusväärsust ja populaarsust Uus-Meremaa spordipubliku seas.

Juhuslik kohtumine eaka Tšehhoslovakkia noameistriga andis Bryan Bakeri ettevõttele tõelise tõuke, sest see kogenud meister sai Bakerile edasi anda palju noameistri saladusi ja nugadealaseid oskusteavet.

Eriti oluline oli ainulaadne karastamis- ja noolutusprotsess, mis andis Bryan Bakeri nugadele erilise tugevuse ja vastupidavuse.

Baker asus kohe oma äsja omandatud oskuste ja teadmiste abil ehitama oma karastus- ja noolutustehast. Tänapäeval töödeldakse ja noolutatakse iga SVÖRDi nuga kohapeal. Kvaliteetse Rootsi söögiriistaterase ja Bakeri kuumtöötlus- ja noolutusprotsessi kombinatsioon annab tõeliselt suurepärase tera.

SVÖRD on jätkuvalt kasvanud nii kodumaise kui ka rahvusvahelise huvi kasvades. Nüüd leiate SVÖRDi nuge Austraaliast, USA-st ja paljudest teistest riikidest.

SVÖRDi noad äratasid tähelepanu isegi maineka väljaande "American Fighting Knives" poolt, kes hindas nende vastupidavust ja teravust "silmapaistvaks".

SVÖRDi noad on jätkuvalt tuntud oma kvaliteedi ja funktsionaalse disaini poolest ning tulevik näib paljulubav.

SVÖRDi noad on 100% Uus-Meremaal käsitsi valmistatud Bryan Bakeri, peanoameistri, uuenduslike disainide järgi.

SVÖRDi noad on saadaval kogu Uus-Meremaal enam kui 80 spordipoes. Nüüd ka  piiratud valikus Euroopa Liidus sh. Eestis.

Hea noa kasutamise mõte! Uus-Meremaa tootja Bryan Baker, Svördi kaubamärgiga terade tootja, rääkis  selle tõestisündinud loo. (Noasepad võivad tõde veidi painutada, kuid nad ei valeta kunagi.)

Kuskil Põhjasaarel püüdis spordipoe müüjanna veenda üht Uus-Meremaa maameest ostma tippkvaliteediga Svördi nuga, et see endaga kaasa võtta sinna kaugesse maanurka, kust ta pärit oli. Mees oli kogukas – üle 180 cm pikk – ja karmi välimusega. Tal olid seljas must maika ja jalas kummikud. (Ärge öelgegi... tema nimi oli Wal ja ta oli pärit Footrot Flatsist!)

Võluval naisel õnnestus see räsitud välimusega maamees pehmeks rääkida ja mees nõustuski noa ostma, kuigi tal oli endiselt kahtlusi selle väidetava vastupidavuse suhtes karmides tingimustes.

Vaevalt mõni samm väljaspool ust tõstis "Wal" – nagu naine rääkis – noa sirutatud käega pea kohale. Seejärel, naise suureks hämmastuseks, pillas ta noa otse teravikuga betoonrajale. Kõlas kõhedust tekitav ragin, kui teras vastu kivi põrkus! Ta korjas noa üles, uuris hoolikalt selle otsa ja näitas siis – naise suureks kergenduseks – läbi poeakna heakskiitvalt pöialt.

Arvan, et just sellistest asjadest sünnivad legendid. Pole kahtlustki, et Wal on – sarnaselt Banjo Patersoni loole "Mees Ironbarkist" – seda lugu ikka ja jälle jutustanud, samal ajal kui kuulajateks olevad lambavilla pügajad suu ammuli pealt vaatavad. Muidugi oleks lugu olnud hoopis teistsugune, kui nuga oleks murdunud metalli väsimusest kuskil tera seljaosa (nn *swedge*) lähedal!